2025. aasta kohalikel valimistel saavad viimast korda hääletada kodakondsuseta isikud, keda kõnekeeles nimetatakse halli passiga elanikeks. Kolmandate riikide kodanikel, sealhulgas Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Austraalia kodanikel, seda õigust enam ei ole. See on Riigikogu tehtud poliitiline otsus, mille tulemusel piiratakse Eestis püsivalt elavate inimeste osalemist kohalikes otsustes. (Riigi Teataja; Riigikogu)
Mis täpselt muutus ja millal
Riigikogu võttis 26. märtsil 2025 vastu põhiseaduse muutmise seaduse, millega muudeti paragrahvi 156 lõiget kaks. Muudatus viidi ellu kahes etapis. 2025. aasta kohalikel valimistel on hääleõigus Eesti kodanikel, Euroopa Liidu kodanikel ning üleminekukorra tõttu ka kodakondsuseta püsielanikel. Alates 1. märtsist 2026 on põhiseaduse tasandil hääleõigus kohalikel valimistel ainult Eesti kodanikel. EL kodanike osalemine tuleneb tavaseadusest ja EL õigusest. Kolmandate riikide kodanike valimisõigus kohalikel valimistel lõpetati juba enne 2025. aasta valimisi. (Riigi Teataja; Riigi Teataja KOV seadus; Riigikogu)
Riigikogu ametlik selgitus kinnitab, et 2025. aastal saavad kohalikel valimistel osaleda Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning kodakondsuseta püsielanikud. Edaspidi osalevad kohalikel valimistel Eesti kodanikud (põhiseaduse alusel) ning EL liikmesriikide kodanikud (tavaseaduse ja EL õiguse alusel). Menetluse käigus arutatud erand, mis oleks võimaldanud hääletada ka NATO riikide kodanikel, lõpplahendusse ei jõudnud. (Riigikogu)
Oluline on meeles pidada, et valimispäev on 19. oktoobril 2025 ja hääletamisnädal kestab 13. oktoobrist kuni 19. oktoobrini. (valimised.ee)
Kes on kolmanda riigi kodanik ja miks see pole ainult geopoliitika
Euroopa Liidu määratluse järgi on kolmanda riigi kodanik iga inimene, kes ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Sellest tulenevalt käsitletakse kolmandate riikide kodanikena ka Ühendkuningriigi kodanikke pärast Brexiti ülemineku lõppu. Sama kehtib Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada, Norra ja Šveitsi kodanike kohta. Eesti õiguse mõttes on need inimesed samas valijakategoorias nagu näiteks Venemaa või Valgevene kodanikud. (European Commission; Siseministeerium, Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust)
Kui suur hulk inimesi jääb kõrvale
Eestis elab inimesi vähemalt 147 erineva riigi kodakondsusega. See näitab, et tegemist ei ole ühe või kahe riigi küsimusega, vaid laia pildiga. 2021. aasta rahvaloenduse järgi oli Eesti elanikkonna jaotus järgmine. Eesti kodanikke oli 84,7 protsenti. Välisriikide kodanikke oli 10,2 protsenti. Määratlemata kodakondsusega isikuid oli 4,9 protsenti. Euroopa Liidu kodanikke oli 1,6 protsenti. Need jaotused kirjeldavad raami, mille seest võetakse nüüd valimisõigus ära kolmandate riikide kodanikel ning alates järgmisest korrast ka kodakondsuseta inimestel. (ERR; Statistikaamet)
Näited igapäevaelust
Ühendkuningriigi kodanik, kes elab Tartus, töötab siin ja kasvatab peret, ei saa 2025. aastal enam kohalikel valimistel hääletada, kuigi ta on püsiv elanik ja tal on kohalik maksuresidentsus. Sama kehtib Ameerika Ühendriikide kodaniku kohta, kes on kolinud Eestisse töö tõttu ja kelle laps käib siin koolis. Austraalia kodanik, kes on Eestis elanud pikka aega ja omab alalist elamisõigust, on samas olukorras. Kõigil neil juhtudel on valimisõigus lõppenud juba enne 2025. aasta valimisi. Kodakondsuseta inimene, kellel on hall pass, saab sel sügisel veel hääletada, kuid see on viimane kord.
Probleem laiemalt
Valitsus põhjendab muudatust julgeolekuvajadusega ja lojaalsuse küsimusega. Seda argumenti ei saa eirata. Samas ei tee seadus vahet nende vahel, kes on meie liitlasriigi kodanik, ja nende vahel, kelle suhtes on meil tõsised julgeolekumured. Britt ja venelane on valijana sama kategooria. See on poliitiline otsus, mis lihtsustab keerukat pilti. Kui eesmärk on turvalisus, oleks olnud võimalik kehtestada tingimuslikke lahendusi. Näiteks siduda hääleõigus keeleoskuse, pikaajalise elamisaja või maksuresidentsusega. Praegu on valitud lahendus, mis välistab tervikuna suure osa püsielanikke.
Mida teha nüüd ja kohe
Kodakondsuseta inimene, kellel on hall pass, peaks kasutama oma võimaluse 2025. aasta sügisel. See on viimane kord kohalikel valimistel. Eesti või Euroopa Liidu kodanik võiks sellest oma pereringis ja naabruskonnas rääkida ning aidata neil, keda see otseselt puudutab, praktilise infoga. Kolmanda riigi kodanik, kes enam hääletada ei saa, võiks jääda kohaliku elu juures aktiivseks muul viisil. Osaleda rahvaalgatustes, pöörduda volikogu poole ja olla nähtav kogukondlikes ühendustes. (Riigikogu; valimised.ee)
Kokkuvõte
Aasta 2025 on kohalike valimiste mõttes piirjoon. Kodakondsuseta inimesed saavad viimast korda hääletada. Kolmandate riikide kodanikud on juba kõrvale jäetud. See samm vähendab kohaliku kogukonna häält ja jätab kõrvale inimesed, kes on Eesti igapäevaellu panustanud. Kui peame tähtsaks stabiilsust ja demokraatiat, siis võiks edasistes aruteludes otsida lahendusi, mis ühendavad turvalisuse ja osaluse. Praegu on faktid sellised. Valimispäev on 19. oktoobril ja hääletamisnädal kestab 13. oktoobrist kuni 19. oktoobrini. Viimane võimalus tuleb ära kasutada. (valimised.ee)
Viited ja allikad
- Põhiseaduse muutmine. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, vastu võetud 26.03.2025. Jõustumine osaliselt 09.07.2025 ja 01.03.2026. (Riigi Teataja)https://www.riigiteataja.ee/akt/111042025001
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatused. Üleminek 2025. aasta valimisteks, mis võimaldab kodakondsuseta püsielanikel sel korral veel hääletada. (Riigi Teataja KOV seadus)https://www.riigiteataja.ee/akt/120052025001
- Riigikogu ametlik selgitus. The Riigikogu passed constitutional amendment restricting the right to vote, 26.03.2025. Kinnitab 2025. aasta osalemise korra ja edasise piirangu. (Riigikogu)https://www.riigikogu.ee/en/news-from-committees/constitutional-committee/the-riigikogu-passed-constitutional-amendment-restricting-the-right-to-vote/
- Valimiste praktiline info. 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Valimisnädal 13. kuni 19. oktoober. Valimispäev 19. oktoober. (valimised.ee)https://www.valimised.ee/https://www.valimised.ee/et/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-19-oktoobril-2025
- Kolmanda riigi mõiste ja EL poliitika. Non EU nationals. Euroopa Komisjoni ülevaade. (European Commission)https://employment-social-affairs.ec.europa.eu/policies-and-activities/moving-working-europe/working-another-eu-country/non-eu-nationals_en
- Rahvastiku jaotus ning EL kodanikud Eestis. Statistikaameti andmelugu, 15.05.2024. (Statistikaamet)https://www.stat.ee/et/uudised/tana-ja-20-aastat-tagasi-milliste-euroopa-liidu-riikide-kodanikud-elavad-eestis
- Eestis elab 147 riigi kodanikke. ERR, 09.01.2020. (ERR)https://www.err.ee/1021944/eestis-elab-147-riigi-kodanikke
- Ühendkuningriigi kodanike staatus Eestis pärast Brexiti üleminekuaega. Siseministeeriumi teabeleht. (Siseministeerium)https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvusvaheline-koostoo/uhendkuningriigi-lahkumine-el-st
- Rahvusvaheline ülevaade. Estonia: Country Amends Constitution to Restrict Local Voting Rights of Noncitizens, 04.08.2025. Library of Congress. (The Library of Congress)https://www.loc.gov/item/global-legal-monitor/2025-08-04/estonia-country-amends-constitution-to-restrict-local-voting-rights-of-noncitizens/
