30 aastat on makstud, aga rongi ikka ei ole
22. septembril 1995 sõitis viimane reisirong Tallinnast Haapsallu. Inimestele öeldi, et see on ajutine peatamine. Kolmkümmend aastat hiljem ei ole Haapsalu reisirongiliiklust endiselt taastatud. Ometi on maksumaksja juba kõik need aastad selle rongi eest tasunud. Raha on liikunud taristusse ja transpordisüsteemi üle Eesti, mõnda lõiku on ehitatud või remonditud mitu korda. Ainult Haapsalu raudtee on jäänud kõrvale. See ei ole enam ainult transpordiküsimus, vaid ka usaldusküsimus.
Ajalooline taust ja korduvad lubadused
Haapsalu reisirongiliiklus peatati 1990. aastate keskel põhjusel, et raudtee oli amortiseerunud ja riigil ei olnud raha selle korrastamiseks. Lubati, et see on ajutine. Tegelikkuses on ajutisest saanud põlvkonna pikkune seisak.
Valimiste eel on rongiühenduse taastamine korduvalt tõstatunud. Lubatud on nii Turbast Ristini kui ka otse Haapsallu ja Rohukülani. Tegelikult on tehtud vaid üks samm. Detsembris 2019 pikendati rongiliiklus Turbani.
Turba kogemus
Turba näide näitab, et raudtee toob elu. Elroni andmetel lisandus pärast liini pikendamist ligi sada tuhat reisijat aastas. See on võrreldav omal ajal Tallinn Moskva rongiliinil teenindatud mahuga. Väike Turba alevik tõi juurde sama palju sõite kui kunagine rahvusvaheline liin.
Turba positiivne mõju ei piirdunud reisijate arvuga. Alevik muutus atraktiivsemaks elukohaks, sinna kolis rohkem peresid ja Saue vald koos ettevõtjatega investeeris elukeskkonda. Elron ei pidanud selleks uusi ronge juurde ostma ning piletitulu katab seal proportsionaalselt rohkem tegevuskulusid kui mitmel teisel liinil. See näitab, et Haapsalu raudtee ei ole ainult rong, vaid ka arengumootor.
Kogukonna hääl
Haapsalu rongiühenduse teemat ei kanna ainult poliitikud või eksperdid. Igal aastal, 22. septembril, kogunevad inimesed Haapsalu jaamas rongi ootama. Traditsioon, mis sai alguse 2010. aastal, on kestnud juba viisteist aastat. See on vaikne, kuid järjekindel märguanne, et rahva ootus ei ole kadunud. Kui kogukond hoiab teemat elus, ei saa seda igavesti vaiba alla lükata.
Poliitiline ebajärjekindlus ja rahastus
Haapsalu raudtee taastamine on jäänud toppama poliitilise järjepidevuse puudumise tõttu. Pool aastat tagasi eraldas toonane regionaalminister Piret Hartman viisteist miljonit eurot järgmise lõigu ehituseks, kuid valitsuse lagunemisel võeti see raha uuesti ära.
Samas on riik ise kinnitanud, et Haapsalu raudtee on ametlik prioriteet. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021 kuni 2028, mis kinnitati valitsuse otsusega 27. jaanuaril 2022, sisaldab Haapsalu ja Rohuküla raudtee rajamist. Projekti hinnanguline maksumus on umbes 115 miljonit eurot. Kui järgmine valitsus selle maha tõmbab, siis ei ole tegemist enam prioriteedi, vaid pelga loosungiga.
Maksumaksja panus ja aususe küsimus
Kõige iroonilisem on see, et maksumaksja on juba kolmkümmend aastat Haapsalu rongi eest tasunud. Mitte otse piletite kaudu, vaid läbi maksude, mis on läinud riigi transpordisüsteemi ja raudtee taristusse. Selle aja jooksul on üle Eesti ehitatud ja uuendatud raudteid, mõnda lõiku isegi korduvalt. Ainult Haapsalu raudtee on jäänud kõrvale. Inimesed on maksnud, aga lubatud rongiühendust nad saanud ei ole. See on ebaaus olukord, mis vajab lahendust.
Vastuväited ja nende ümberlükkamine
Sageli öeldakse, et kaitsekulutused on nii suured, et rongiühenduse jaoks ei jätku. On tõsi, et kaitsevõime tugevdamine on möödapääsmatu. Kuid Haapsalu raudtee ei ole kaitsekuludega vastuolus. Vastupidi, see tugevdab ka kaitsevõimet. Ukraina sõda on näidanud, et raudtee on kriitiline nii tsiviil- kui sõjalogistikas. Haapsalu ja Rohuküla raudtee looks ühenduse sadamaga, mis võib kriisiolukorras osutuda hindamatuks.
Teine vastuväide on, et reisijaid ei jätku. Turba näide lükkab selle ümber. Kui väike alevik tõi juurde sada tuhat sõitu aastas, siis Haapsalu koos ümbritsevate piirkondadega toob kindlasti kordades rohkem.
Kokkuvõte ja tegevuskutse
Haapsalu reisirongiliiklus on minu jaoks prioriteet. See on proovikivi, kas Eesti riik suudab olla aus ja järjepidev. Kolmkümmend aastat tagasi öeldi, et rong peatub ajutiselt. Kui see ajutine kestab kolm aastakümmet, ei ole probleem enam ainult rongiühenduses, vaid riigi usaldusväärsuses.
Mina näen selles loos siiski lootust. Turba kogemus näitas, et raudtee toob elu ja arengut. Kui sellest õppust võtta, siis ei ole Haapsalu rongiühenduse taastamine mitte ainult võimalik, vaid ka vältimatu. Ma usun, et koos rahva ja õigete otsustajatega saab see kord tehtud.
Minu üleskutse on. Inimesed peavad sellesse arutellu rohkem kaasatud olema. Haapsalu raudtee ei tohi jääda ainult poliitikute kabineti teemaks. See peab olema kogukonna ühine surve ja otsus. Kui rahvas ja otsustajad tulevad kokku, siis ei ole küsimus enam selles, kas reisirongiliiklus Haapsallu taastatakse, vaid millal see juhtub.
Allikad
- Rein Riisalu vaheraport, liiprid.ee, 22.09.2025
- ERR: „Haapsalu raudtee on projekteeritud, kuid ehituseks pole riik raha eraldanud“, 29.08.2023
- ERR: „Hartman andis 15 miljonit Haapsalu raudtee ehitusega jätkamiseks“, 15.03.2024
- ERR: „Haapsalu raudtee taastamise toetajad kogunesid jaama rongi ootama“, 22.09.2024
- Elroni reisijate statistika 2024, elron.ee
- Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2021–2028, Riigiteataja, 27.01.2022
Kommentaarid
Targo Pärnamets
Thank you once again for sharing your thoughts. It is very valuable that you outlined these concrete priorities, because this is exactly the kind of input that helps Haapsalu move forward. From a tourism economy perspective you pointed out very relevant areas – the beach, accommo
Me
Yes, I am glad to hear that there are at least some movements. But clearly, it won’t happen during this government. I have recently visited Haapsalu with a tourism economy professor, and his priorities were defined as such: 1. A proper beach closer to the city center, with
Targo Pärnamets
Thank you very much for your thoughtful comment! You are absolutely right, the railway is not just a transport project but a real driver of life and growth. We can see this in many places across Europe. In Germany, Sweden and Finland there are examples where even smaller towns ha
Me
Let’s be honest. The right way to “sell” this to the decision makers in the current climate is to sell it as a defense project. They could use the railway to utilize Rohuküla port to move heavier equipment to the east, and also let’s not forget a proper co
Targo Pärnamets
Aitäh sulle heade soovide eest. Lootused on mul suured, kuid samas pean olema realist. Sellise muutuse jaoks kulub kindlasti veel aega. Võin küll prognoosida, aga enne ei muutu midagi, kui meil on valitsuses erakonnad, kellega saab päriselt koostööd teha. Kolmkümmend aastat on nä
Alar Ehala
Oled õigel teel ja loodan, et sinu unistus sõita Haapsalust Turbani või kaugemalegi täitub.